Raamatupidamine osaühingule (OÜ-le) - 8 olulist teemat, mida peaksid teadma

Xolo
Kirjutanud Xolo
mai 04, 2022

Olenevalt ettevõtte tegevuse keerukusest tekib osaühingu asutamise järel raamatupidamise kohta järk-järgult erinevaid küsimusi dividendide, juhatuse liikme tasude, töötuskindlustusmaksude ja muude spetsiifiliste teemade osas. 

Iga vastne OÜ asutaja seisab ka keerulise dilemma ees - kas osaühingu tulud ja kulud peaks hoidma korras raamatupidamisteenusega, kasutama automaatset raamatupidamist või millal kaaluda täitsa eraldi palgalist raamatupidajat? 

Anname lihtsa ülevaate OÜ raamatupidamise 8 kõige põletavama teema osas, mis ettevõtjatele küsimusi tekitavad. 

#1 Mis on dividendide maksmise tingimused? 

Ettevõtte dividendide maksmine sõltub OÜ juhatuse liikmete hulgast ning nendevahelisest kokkuleppest. Otsuse, et dividendid välja maksta, peavad osaühingu omanikud tegema kirjalikult ning selle allkirjaga tõendama 

Dividendide väljamakseks OÜ-st peavad olema täidetud tingimused nagu:

  • Kirjalik osanike otsus dividendide maksmiseks. Kui ettevõttes on üks osanik, piisab vabas vormis otsusest koos kuupäeva ja digiallkirjaga;
  • OÜ põhikirjas märgitud ja Äriregistris kajastatud osakapitali sissemakse (min 2 500 €);
  • Ettevõttel peab olema aruandeperioodi jooksul teenitud kasum ehk jaotamata kasum;
  • Viimase majandusaasta kohta esitatud aastaaruanne.

Dividendide maksmise korral tuleb järgida, et OÜ omakapital pärast dividendide maksmist ei läheks alla lubatud miinimumi (2 500 € või ½ osakapitalist) piiri ega kahjustaks ettevõtte maksevõimet. 

 

#2 Kuidas toimub OÜ dividendide maksustamine? 

Väikeettevõtjatele tundub dividendide väljamaksmine palga asemel äärmiselt atraktiivne, eelkõige tänu dividendidega kaasnevale väiksemale maksukoormusele - sotsiaalmaksu tasuma ei pea. 

Küll tuleb teadvustada, et dividendid ei saa ega tohi asendada igapäevast töötasu ning väljamaksed saab määrata vaid osaühingu puhaskasumi põhjal.

Dividendide maksustamisel kehtivad omad reeglid:

  • Dividendide pealt makstav tulumaks (tavamääraga 20/80) on kulu sellesse aastasse, mil tehakse dividendide maksmise otsus; 
    • Tavamäära rakendatakse “tavaliste dividendide” korral, kui dividende makstakse välja esmakordselt, pikema ajavahemiku möödudes või varasemate aastate keskmist ületav dividendide osa, mis ei mahu nn. korduvdividendide alla.
  • 2019. aastast alates on regulaarselt makstavatelt dividendidelt kehtiv tulumaksumäär soodusmääraga 14/86. Soodusmäär kehtib juriidilistele isikutele.
    • Füüsilisele isikule tehtud maksetelt peetakse kinni veel 7% füüsilise isiku tulumaksu nii, et kogu tulumaks on endiselt ca 20% lähedale. 
    • Soodusmäära saab rakendada kolme varasema aasta keskmise maksustatud dividendi ja omakapitali väljamaksete ulatuses. 
  • Soodusmäära kasutamisel dividendide väljamakseks on oluline teada, et kasumi jaotamise otsusesse märgitakse eraisikutele summa koos 7% tulumaksuga. 
    • Nipp: arvuta ise või palu raamatupidaja abi, et tulumaksu kogusumma enne väljamakset selguse mõttes välja arvutada. 
  • Dividendideks väljamakstud summa tuleb deklareerida väljamaksele järgneval kuu 10. kuupäevaks esitades TSD (Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioon) deklaratsiooni.

 

#3 Juhatuse liikme tasu vs dividendid - kumba eelistada?

Alustava ettevõtjana tekib sage küsimus, kas eelistada töötasu või dividendide maksmist. Peamine vahe palga ja dividendide vahel näitab, mille eest tasu saadakse:

  • Palga ehk töötasu puhul teed reaalset tööd, mis on tasustatud;
  • Dividendid on tasu ettevõttes osalemise eest.

Maksude optimeerimiseks on dividendide maksmine igati mõistlik. Küll tasub meeles pidada, et dividendid ei saa asendada töötasu ehk palka, kuna sellisel juhul tekib maksudest (sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks) kõrvalehoidumise risk. 

Kõige optimaalsem on leida lahendus, et maksta korraga mõlemat - tehtud töö ulatuses nii töötasu (palk, millele rakenduvad sotsiaalmaks ja töötuskindlustushüvitus) kui osaliselt ka dividende, mis maksustatud vaid tulumaksuga. 

 

#4 Kes tuleb registreerida töötajate registrisse? 

Maksuameti töötamise registrisse  tuleb registreerida kõik ettevõttes töölepinguga (sh. Käsundusleping, töövõtuleping) tööl olevad isikud, lisaks tasu (sh ebaregulaarset) saavad juhatuse liikmed. 

Kirja tuleb panna kõik inimesed, kelle töö tulemusena tekib maksukohustus, lisaks märkida ka äriühingu vabatahtlik töö. Andmed on nähtavad erinevatele institutsioonidele - ravikindlustuse, töötuskindlustushüvitise, maksudeklaratsioonide jmt kontrollimiseks.

Töötajate registrisse ei pea lisama: 

  • Praktikante
  • MTÜ vabatahtlikku tööd
  • Juhatuse liiget, kes ei saa tasu. 

#5 Maksumäärad ja miinimumid aastal 2022: sotsiaalmaks, töötuskindlustushüvitis, maksuvaba tulu.

Maksud on oluline teema, millega iga ettevõtja peab oma raamatupidamises silmitsi seisma. Eesti Maksu- ja Tolliameti andmetel on 2022 aasta maksumäärad ja miinimummäärad erinevatel maksudel. 

  • Töötasu (palga) alammäär täiskohaga töötades (alates 01.02.2022) - 654 €/kuus3,86 €/tunnis.
    • Töötasu alammäära tõus tähendab tõusu erinevates toetustes ja hüvitistes - vanemahüvitis, lapsepuhkuse, tasu, omavalitsuse poolt makstavad toetused jmt.
  • Tulumaksu määr - 20%
  • Sotsiaalmaksu määr - 33%
  • Sotsiaalmaksu minimaalne kohustuse määr 584 €, minimaalne kohustus 192,72 €
  • Töötuskindlustuse makse töötasult on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8 %
  • Kogumispensioni makse töötasult - 2%
    • Kogumismakse kinnipidamise kohustus, sõltumata inimese valikust olla või lahkuda II sambast, võib muutuda 3x aastas - 1. jaanuar, 1. mai ja 1. september. 
  • Dividendide juriidilise isiku tulumaksumäär -  20/80
    • Regulaarsusega makstavate dividendide määr 14/86 
    • Füüsilisele isikule makstud dividendide täiendav tulumaksumäär 7%
  • Maksuvaba tulu on seoses inimese sissetulekuga (ühes kuus kuni 500 €, aastas kuni 6000 €).

 

#6 Mis käib ettevõtlusega mitteseotud kulude alla ja kuidas neid maksustada? 

Ettevõtlusega mitteseotud kulud peab deklareerima TSD (Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioon) lisas 6. Neilt kuludelt on kohustuslik tasuda tulumaks (v.a kui toode ja teenus on juba tulumaksuga maksustatud), ettevõtlusega mitteseotud kuludelt käibemaksu tagasi küsida ei saa.


Ettevõtlusega mitteseotud kulud jagunevad 3 gruppi:


Ettevõtte tegevusega sisuliselt mitte seotud ja sobilikud kulud:
  • mittevajalikud MTÜ-de liikmeks olemise tasud;
  • teisele sama omaniku ettevõttele kantud kulud, mis ei toeta äritegevust;
  • sisuliselt konkreetsesse ettevõtlusesse mittesobiliku vara soetamine;
  • kuludokumendiga tõendamata kulu;
  • altkäemaks.

 Seadusega ettenähtud karistused ja trahvid:
  • maksudega seotud trahvid; 
  • aastaaruande esitamata jätmisest tingitud trahv; 
  • kriminaalkorras saadud trahv;
  • kõrgendatud keskkonnatasud.

Kahtlased ettevõtlustehingud madala maksumääraga riikides:
  • väärtpaberid;
  • erinevad ettevõtete osalused;
  • viivised ja leppetrahvid; 
  • laenu andmine;
  • Ettemaksud.

 

Mis on erisoodustus?

Ettevõtlusega seotud ja mitteseotud kuludega seostub ka mõiste “erisoodustus” ehk kaup või teenus, mida tööandja võimaldab oma töötajale tasuta või suurema soodustusega just põhjusel, et tegemist on töötajaga. Sisuliselt on erisoodustus mitterahaline palk. 

Erisoodustus on aga peaaegu võrdväärselt maksustatud palgaga, erisoodustuselt tuleb tasuda nii tulu- kui sotsiaalmaks. Maksustamine toimub erisoodustuse puhul n.ö tagurpidi - nii, nagu inimene oleks omad hüved juba palgana kätte saanud. Erisoodustus tekib olenemata erisoodustuse pakkumise ajast. 

Erisoodustuse alla kuulub ettevõtte töötaja: 

  • Kodu- ja eluasemekulude hüvitamine;
  • Lähetuste, sõiduauto hüvitamine üle lubatud piirmäära;
  • Teenuste, väärtpaberite, ettevõtte vara turuhinnast erineva hinnaga äraandmine;
  • Kindlustuse hüvitamine;
  • meelelahutusüritused.

#7 Millised on juhatuse liikme/ettevõtte osaniku vastutus ja kohustused?

Äri ja ettevõtlusega kaasnevad lisavastutused, nii ettevõttele, juhatuse liikmetele või ettevõtte osanikele - näiteks vastutab ettevõte arvete tasumise eest tarnijatele ning maksude tasumise eest maksuametile. Lisaks on kohustus esitada aastaaruanne.

Eraldi kehtivad lisakohustused ka ettevõtte omanikele ja juhatuse liikme(te)le, kes tihti väikeettevõtluses olulist rolli mängivad.


Osanik vastutab ettevõttes vaid oma investeeringutega. Kui peaks juhtuma, et äri ei õnnestu või kuulutatakse välja pankrot, jääb osanik ilma oma sissemakstud osakapitalist. Osaniku eraisiku võla või trahvi, mida ta ei suuda tasuda, tekkimisel saab n.ö varana müüa ka tema osalust ettevõttes, kuid mitte ettevõtet ennast.

Juhatuse liikme vastutus kaasab tema ettevõtte hüvanguks tehtud otsuseid ja juhtimist. Juhatuse liikme eesmärk on tüürida ettevõtet õiges suunas ja täita ettevõtte huve ja eesmärke. Suuremates korporatsioonides saab ettevõtte eesmärkide täitmatajätmisel juhatuse liikme vallandada

Väiksemates ettevõtetes, kus juhatuse liige ja omanik on sama isik, on juhatuse liikmel õigus teha otsus äri lõpetamiseks. 

Juhatuse liige vastutab oma varaga ettevõtte maksuvõla tasumisel vm juhul pigem harvem. Kõik varaga seotud kohustused ettevõttes on kehtivad vaid tahtliku kohustuste rikkumise korral, mida Maksuamet tõendada saab.

 

Juhatuse liikme vastutus ettevõtte pankroti korral

Juhatuse liige peab pankrotiavalduse esitama õigeaegselt ettevõtte majandusliku seisu mõistlikult hinnates - vastasel korral või avalduse esitamata jätmisel saab võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist juhatuse liikmelt.

Pankroti korral saab pöörduda juhatuse liikme poole juhul kui juhatuse liige pole tegutsenud “korraliku ettevõtja hoolsusega” (ÄS §315) ehk:

  • juhatuse liige ei tohi olla pankrotiotsuse tagajärgedest isiklikult huvitatud;
  • pankrotiotsus peab olema tehtud heas usus, piisava informatsiooniga ja veendumuses, et see on ärile parim võimalik lahendus. 

Mittekuritegelikus ja pahatahtlikus olukorras ei ole Sinu vara juhatuse liikmena ettevõtte pankroti korral ohus. 

#8 Kuidas valida raamatupidamise teenuse, oma raamatupidaja ja raamatupidamistarkvara vahel?


Ettevõtja seisab äritegevuse alguses alati silmitsi dilemmaga - kas valida raamatupidamise teenus, oma raamatupidaja või väljastada arveid ja teha aruandeid täitsa ise. Suures pildis on mõistlik arvestada ettevõtte tänaseid võimalusi ja soove.

Raamatupidamise teenuse valik

Raamatupidamise teenust on mõistlik kasutada aastaaruande tegemisel, käibemaksukohuslaseks registreerimisel, palgaarvestusel jmt keerulisemates protsessides, mis endal üle jõu käivad.

Raamatupidamisteenuse kasutamine annab Sulle vabaduse hoida arvemajandus ise kontrolli all, kuid keerulisemate ja mahukamate tööde korral vastavalt vajadusele välist ekspertabi kasutada. Loomulikult on võimalik ka kogu raamatupidamine teenusena sisse osta. 

Mõtled raamatupidamisteenusele või soovid ettevõtte aastaaruannet? Võta meiega ühendust


Ettevõtte oma raamatupidaja

Kui Sinu ettevõtte on kiires arengus, tegutseb välismaal keerulisemate juhtumitega, värbab tiimi ja ettevõttel on olemas finantsilise võimekus, on soovitatav valida oma raamatupidaja või raamatupidamise teenus koos oma raamatupidajaga. Nii on kindlus, et saad müügiarved otse raamatupidamise protsessi suunata ning ei pea ka muretsema, kuhu päevaplaanis ostuarvete tegemine mahub.Lisaks on kontrolli all aastaaruande tähtajad, palgamaksed ning muud olulised finantsilised kohustused.

Oma raamatupidaja suurim probleem väikeettevõtjale on kohene raamatupidamisega kaasnev püsikulu.


Automaatne raamatupidamisteenus - Xolo

Raamatupidamisplatvorm nagu Xolo on abiks ennekõike väike ja keskmise suurusega ettevõttetele, mis vajavad organiseeritust ja abi, et ise igakuiselt arved valmis teha, välja saata ning sissetulnud arved tasuda, samas et saaks tehtud ka vajalikud aruanded. 

Ka kohustuslik aastaaruanne on Xolo paketti sisse arvestatud, et Sinu kui ettevõtja elu mugavamaks teha.

Raamatupidamisplatvorm aitab Sul ennekõike kuluefektiivselt oma arve- ja finantsidemaailma korras hoida ning väiksemas mahus ettevõtte raamatupidamist seeläbi lihtsalt hallata.